Vaatamisväärsused

8.01.16
AUDRU POLDER 
 

Audru Roostikukaitseala ja 2000 ha suurune Audru Polder jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Audru Polder on natura 2000 võrgustiku linnuala.

NÄTSI-VÕLLA LOODUSKAITSEALA


Nätsi-Võlla looduskaitsealapindala on 9830 hektarit. Kunagisest suurest veekogust kujunenud hiiglaslik Nätsi-Võlla rabalaam on Lääne-Eestile iselookuulik järsu nõlva ja tasase laega lageraba, mida ümbritsevad kitsa ribana soometsad. Ääretult ühetoonilist mätlikku soomaastikku liigestavad suured, raskesti läbipääsetavad älvestikud ja laukalabürindid ning metsased rabasaared. Kaht erisuunalist laugastikku eraldab vesisest märest ümbritsetud Punaoja, mille lätted on raba idaosas soolangendiku kohale kerkivate Salusaarte all. Rabas on haruldaste mesimurakate kasvukoht. Kaitseala idapiiril kasvavad tamme, saare, jalaka, pärna ja vahtraga salumetsad- endised puisniidud ja karjamaad, kus leidub palju mets-õunapuid ning käpalisi. Säilinud on tammikud, kus puude vanus küündib 300 aastani ja tüve läbimõõt üle meetri Avar rabamaastik on linnurikas, haudeliike on registreeritud 46. Siin elavad paljud tüüpilised rabalinnud- väike-koovitaja, mustsaba-vigle, niidurüdi, rüüt, mudatilder, teder, punaselg-õgija sookurg, soo- ja roo-loorkull, aga ka haruldased rabapüü ja tutkas. Põline pesitseja on kaljukotkas, soos elavad ka laululuik ning väikepistrik.

 

LINDI LOODUSKAITSEALA



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lindi looduskaitseala on loodud kaitsealuste liikide, soobiotoopide ja neid ümbritsevate metsade kaitseks. Kaitseala asub viie lahustükine Tõstamaa ja Audru valla piirides. Lindi soo asub Pärnu madaliku edelaosas loode-kagu suunalises nõos. Soo loodeosas kasvab männi-kase segamets, siirdesoo männikut esineb servaaladel. Põhiosa soost hõlmab lageraba, kus on palju mudaälveid ja laukaid. Idaosas on kaks peaaegu kinnikasvanud järve.  Lindi soo pindala on 1361 ha.

 

 

 

VALGERAND

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

   Valgerand asub Pärnust 6 km kaugusel ning on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht. Valgerand on oma nime saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi. Valgerannas asub vetelpäästetorn koos teenindushoonega, on välikäimlad ja riietuskabiinid. Lastel on võimalik aega veeta mänguväljakul ja kiikedel.

      Valgeranna terviserajal on mitmekesise rajareljeefiga kolm ringi 500 m, 1 km ja 3 km. Kõige lühem rada on jõukohane algajatele sportlastele ja lastele, kõige pikemale rajale jääb tugev tõus Valgeranna luitele nõuab veidi rohkemat treenitust. 1. km rada on ka valgustatud. Ligipääs sportimiseks on võimalik kahelt suunalt – Valgeranna promenaadilt (500m, 1 km, 3 km) ja Villa Andropoffi parklast (3 km).

 

 

 

NEITSIRABA KÜLASTUSKESKUS
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eassalu-Neitsi Külaselts
Kihlepa küla
tel 56688755
eassalu@hot.ee

 

 


AUDRU MUUSEUM

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärna allee 14
Audru alevik

Audru muuseum  on asutatud 1996. aastal. Muuseum asub kahes hoones.
 
Majamuuseumis, endises Audru suvemõisa hoones, asub püsiekspositsioon, mis tutvustab Audru rahva elu-olu läbi sajandite siin eksponeeritud esemete, kirjutiste, mälestiste, jne. kaudu. Ekspositsiooni aitab teha huvitavamaks endisel kujul hästirestaureeritud mõisahoone. Eriti huvipakkuvad on ülakorrusel vaadeldavad haruldased pükskorstnad ja rohkearvulised mitmekesised museaalid, näiteks vana-aegsed tikandid, koolitarbed, puust ja kasetohust tarberiistad ning palju muud. Hetkel küündib museaalide arv pea 4000-ni. Museaalid on saadud annetusena Audru elanikelt. Muuseumi kaminasaalis korraldatakse pidevalt näitusi, vestlusi, luuleõhtuid, kohtumisi huvitavate inimestega, jne.
Õuemuuseum on sisustatud endisaegsesse Audru mõisa viinakeldrisse. Nimetatud hoone lugu on huvipakkuv. Esimene otstarve hoonel oli olla piiritustoodete ladu, kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel - Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast - muuseumina. Et ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid. Siin saab näha isegi rehepeksumasinat. Muuseumi külastab üle 1000 inimese aastas. Muuseumipere võib suhelda eesti, inglise, soome ja vene keeles. Lisaks korraldab muuseum matku ja ekskursioone, pakkudes matkajuhi teenust nii Audrus kui üle kogu Eesti.
Ekspositsioonide korraldaja on Tiiu Jalakas.
Muuseumi peavarahoidja on Helgi Roots.
Muuseumi töö on leidnud korduvalt tunnustust. Viimasena olgu nimetatud "Aasta kultuuritegija laureaat" aastast 2006. 


AUDRU MÕISAKOMPLEKS 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Enamus suurest parun Pilar von Pilchaule kuulunud mõisaansamblist on tänaseni hästi säilinud ja arhitektuurimälestiseks on kinnitatud 14 hoonet. Kaunimad on 1902 – 1909 ehitatud viinavabrik (praegu kasutuses kultuurikeskusena, ; 19.sajandist pärit valitsejamja (praegu valla muuseum ja raamatukoguhoone), juustuvabrik ja tornimaja ning magasiait (praegu kauplus), samuti kirikukõrts (praegu elamu). Parandamist ootavad mõisa härrastemaja ning õunapuuaia kivimüür.

PÜHA RISTI KIRIK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Audru Püha Risti kirik sai valmis aastatel 1677 – 1680  läti ehitusmeistri Jürgen Grabingi juhendamisel. Kirikuto

rn aga lisati 1715.a Audru Kirik on ehitatud paksude paekivist müüridega ja kirikus on 200 istekohta. Varem oli samal kohal 1636.a. ehitatud puukirik, mis oli esimene luteriusu kirik Liivimaal. Audru kirikut ümbritseb liigirikas park, kus kasvab 271 erinevat liiki puid. Tähelepanuväärne on ka kiriku sisustus: polügonaalne kantsel keerdsambana kujundatud jalal ja pingistik tagasihoidlike puunikerdustega (kohaliku puusepa töö). Kunstimälestisena on riikliku kaitse  all 19.sajandi II poolest pärinevad vitraazid altariruumi lõunapoolsel aknal. Audru kirikumõisa juures on väike park, kus ksavab suur tamm (ümbermõõduga 4,2 m) ning omapärasel viisil kokku kasvanud vaher-jalakas. Lähemalt saad tutvuda siin.

 

 

JÕÕPRE GEORGIUSE APOSTLIKU ÕIGEUSU KIRIK


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ehitatud 1876 – 1879
Lähemalt saad tutvuda siin.

 

 

URUSTE ISSANDA TAEVAMINEMISE APOSTLIKU ÕIGEUSU KIRIK

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

Ehitatud 1872 – 1873
Lähemalt saad tutvuda siin.


KULD LÕVI TRAHTER

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Trahter asub Audrust 2 km Pärnu pool.

1825 – 1826 a mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga postijaam ja kõrts Kuld Lõvi on eesti postijaamadest kõige paremini säilinud ja seda on korduvalt restaureeritud.

 

 

Ajakiri Kunst ja Kodu 1983 trahterist



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AUDRU PARK
 

Audru park asub Aleviku südames kokku 9,7 hektaril ning selle eripäraks on jõesaari ühendavad rippsillad. Pargis paikneb rahvapidude tarbeks ehitatud vabaõhulava koos istekohtadega

PÜHA MARTINUSE KABEL

 

Püha Martinuse Kabel Lindi külas on 13.sajandil ebajumal Marduse hiie kohale ehitatud pühak Martinuse kabel, mis hävis Poola – Rootsi sõja ajal 17.sajandil