Audru vald - maa mere ääres

388,69 km2 suurune Audru osavald asub Pärnumaal, vahetult Pärnu linnast läänes. Vallal on 23 km pikkune merepiir, millest 3  km on valge liivaga kaetud rannariba – suvitus- ja supluskoht Valgerand.

Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Valgele liivaribale lisaks  leiad vaatetorni, lastemänguväljaku, vahva seikluspargi. Terviserada Valgeranna metsas kutsub igal aastaajal. 

 

Valgerannast lääne poole jääb roostikukaitseala ja 2000 ha suurune poldriala, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.

 

Valda läbiv 30,3 km pikkune Audru jõgi on kujutatud ka Audru osavalla vapil.

 

Loodes asuv Nätsi-Võlla looduskaitseala on hiid Pärnumaa kaitsealade seas, üksiti rahvusvahelise tähtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i märgala, mille alla kuuluvad Nätsi, Võlla, Eassalu ja Neitsi raba.Edelas asub Lindi Looduskaitseala.


Audru alevikus on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetrum. Rippsildadega Audru park Audru keskuses on endine mõisapark.


Audru osavalla keskuseks on Audru alevik. Piirkondlikeks keskusteks ühismajandite ajast on Audru alevik, Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad ning Lavassaare alev, kus asuvad lasteaed-alg- ja põhikoolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad jne. Osavalla 25 külas ja 1 alevis ja 1 alevikus elab üle 5800 inimese. Rahvastiku tihedus 15  km2 kohta.

 

Pärnu linna mõjusfääris olev Audru valla elanikkond suureneb aasta aastalt. See toimub enamjaolt elamuehituse arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades. Samas nende inimeste töökohad on endiselt Pärnu linnas.


Osavalda läbib Pärnu-Lihula maantee, millelt lähtuvad Tõstamaa ja Lavassaare maanteed.

Osavalla teid on 239,33 km, sellest asfaltbetoonkattega 14,25 km, mustkattega 3,88 km ja kruusateid 216,2 km.


Põlised tegevusalad on olnud põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine.

 

Mererand ja looduskaunid puhkealad on mõnelegi majutuskohale suureks tõmbenumbriks: puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff Valgeranna külas, Doberani rannamaja Valgeranna külas, koolituskeskus Saulepa rannamaja Saulepa külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas, Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas, Moka Turismitalu Lemmetsa külas.


Osavallale avaldab mõju maakonnakeskuseks oleva Pärnu linn paremate õppimis- ja töötamis- ja huvitegevusvõimaluste lähedus. Tänu soodsale asukohale areneb jõudsalt elamumajandus ning see annab vallale võimaluse investeerida sotsiaalsfääri arengusse. 

 

Suurimaks tööandjaks on kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused: Audru Kool, Jõõpre Kool koos  Aruvälja ja Lavassaare lasteaedadega, Lindi Lasteaed-Algkool, Audru Lasteaia Audru maja ja Papsaare maja, Audru Valla Kultuurikeskus, Jõõpre Rahvamaja, Lindi Rahvamaja, Aruvälja Rahvamaja, Lavassaare Rahvamaja, Sanga Seltsimaja, Audru Raamatukogu, Jõõpre Raamatukogu, Lindi Raamatukogu, Aruvälja Raamatukogu, Lavassaare Raamatukogu, Jõõpre Vanuritekodu, Audru valla muuseum, Audru Päevakeskus.

 

Audru mõisaansamblisse kuuluvad hooned ja rajatised: kunagine peahoone on ümberehitatud ja ei oma seetõttu muinsuskaitselist väärtust, valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukoguhoone), viinaköök (praegu kultuurikeskus), juustuvabrik, tornimaja (praegu elamu), kõrtsimaja (praegu elamu), magasiait (praegu kauplus), mõisapark ja kalmistu.

 

Audru mõisast 2 kilomeetrit idas Pärnu suunas asub 1820tel aastatel mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga Kuld Lõvi kõrts, mis on renoveeritud trahteriks. Seoses maantee õgvendamisega on kunagine maanteeäärne kõrts jäänud uuest teest veidi põhja poole.


Traditsiooniks on saanud iga aasta  toimuv valla külasid ühendav Audru valla päevad, kus esinevad valla isetegevuslased ja külalised, laadal müüakse kohalikke käsitöötooteid.

Pika traditsiooniga on Pärnu maakonna valdu ühendav üritus Rannamängud, kust ei puudu ka Audru sportlik rahvas.

 

Audru alevikus, endises Audru mõisa valitsejamajas, tutvustab kohalikku ajalugu muuseum. Lavassaare alevis asuv raudteemuuseum on Eestis unikaalne turismiobjekt.

 

Elurõõmsaid inimesi koondavad järgmised liikumised ja seltsid: Aruvälja Suurküla Selts, Eassalu-Neitsi Külaselts, Jõõpre Külaselts, Lavassaare Külaselts, Lemmetsa Külaselts, Lindi Külaselts, Meremetsa Külaselts, MTÜ Rannapiigad, MTÜ Hoiuspuu, MTÜ Audru Valla Segakoor, Pasunakoor „Õnn tuli õuele", Rahvatantsurühmad „Jõõpre Vallatud",  „Tuuletallajad", „Audru Naised", seltsingud „Jõõpre Laulumemmed", „Lavassaare Kanarbik", „Jõõpre Kapell", Jõõpre estraadi- ja näitemänguseltsing", „Võrkpalli edendamise seltsing- Audru Naiskond".

Sõprusvallad

Audru vallal on sõprusvallad Soomes, nendeks on Paimio - Turu ja Ähtäri - Vaasa Läänis. Suhtlemine Paimioga on käinud alates 1992 oktoobrist. Sõprus ja koostööleping sõlmiti Paimioga 1993 juunis ja 1993 oktoobris järgnes sellele analoogne leping Ähtäriga.

1996 mais sõlmiti omavalitsusüksuste vaheline sõprus ja koostööleping ka Hallstahammarikommuuniga Rootsis.

Koostööleping on sõlmitud ka Kurikka linnaga Soomest.