Audru vald - maa mere ääres

31.01.17

388,69 km2 suurune Audru vald asub Pärnumaal, vahetult Pärnust läänes,omades naabritena põhjast Tõstamaa,  Koonga ja Halinga ning idast  Sauga valda.Vallal on 23 km pikkune merepiir, millest 3  km on valge liivaga kaetud rannariba – suvitus- ja supluskoht Valgerand. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Valgele liivaribale lisaks  leiad vaatetorni, lastemänguväljaku, vahva seikluspargi. Terviserada Valgeranna metsas kutsub igal aastaajal. Valgerannast lääne poole jääb roostikukaitseala ja 2000 ha suurune poldriala, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.

Valda läbiv 30,3 km pikkune Audru jõgi on kujutatud ka valla vapil.

Loodes asuv Nätsi-Võlla looduskaitseala on hiid Pärnumaa kaitsealade seas, üksiti rahvusvahelise tähtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i märgala, mille alla kuuluvad Nätsi, Võlla, Eassalu ja Neitsi raba.Edelas asub Lindi Looduskaitseala.

Audrus on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetrum. Rippsildadega Audru park Audru keskuses on endine mõisapark.


Audru valla keskuseks on Audru alevik. Piirkondlikeks keskusteks ühismajandite ajast on Audru alevik, Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad ning Lavassaare alev, kus asuvad lasteaed-alg- ja põhikoolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad jne.

Valla 25 külas ja 1 alevis ja 1 alevikus elab üle 5800 inimese. Rahvastiku tihedus 15  km2 kohta.

Pärnu linna mõjusfääris olev Audru valla elanikkond suureneb aasta aastalt. See toimub enamjaolt elamuehituse arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades. Samas nende inimeste töökohad on endiselt Pärnu linnas.


Valda läbib Pärnu-Lihula maantee, millelt lähtuvad Tõstamaa ja Lavassaare maanteed.

Valla teid on 239,33 km, sellest asfaltbetoonkattega 14,25 km, mustkattega 3,88 km ja kruusateid 216,2 km.


Liu sadam on projekti "Väikesadamate kett" sadam ja kuulub arendamisele maakonna tasandil. Liu, Puru ja Lindi sadamad on eravalduses.

Põlised tegevusalad on olnud põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine.

Mererand ja looduskaunid puhkealad on mõnelegi majutuskohale suureks tõmbenumbriks: puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff Valgeranna külas, Doberani rannamaja Valgeranna külas, koolituskeskus Saulepa rannamaja Saulepa külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas,Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas, Moka Turismitalu Lemmetsa külas.


Vallale avaldab mõju maakonnakeskuseks oleva Pärnu linn paremate õppimis- ja töötamis- ja huvitegevusvõimaluste lähedus. Tänu soodsale asukohale areneb jõudsalt elamumajandus ning see annab vallale võimaluse investeerida sotsiaalsfääri arengusse. Nii on 2007 aastal rajatud valda kaks uut lasteaeda.

Suurimaks tööandjaks on kohalik omavalitsus.

Audru Vallavalitsuse hallatavad asutused on:  Audru Kool, Jõõpre Kool koos  Aruvälja ja  Lavassaare lasteaedadega, Lindi Lasteaed-Algkool, Audru Lasteaia Audru maja ja Papsaare maja, Audru Valla Kultuurikeskus, Jõõpre Rahvamaja, Lindi Rahvamaja, Aruvälja Rahvamaja, Lavassaare Rahvamaja,  Sanga Seltsimaja, Audru Raamatukogu, Jõõpre Raamatukogu, Lindi Raamatukogu, Aruvälja Raamatukogu,  Lavassaare Raamatukogu, Jõõpre Vanuritekodu, Audru valla muuseum, Audru Päevakeskus.


Registreeritud ettevõtteid Audru vallas kokku 621, OÜ ja AS 187, FIE 434.

Puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff.

Kalatöötlusettevõte Kajax Fish Eksport AS Liu külas, Calamaris OÜ Papsaare külas.

Eesti Kalapüügiühistu  Audru külmhoone Lemmetsa külas.

Kivitasapindade tootja OÜ Edelstein Jõõpre külas.

Pagaritooted Audru Pagar OÜ Ridalepa külas.

Metalliettevõte Lasertool OÜ Lemmetsa külas,  Ju-Metall AS Pärnu tootmistsehh Audru alevikus.

Krevetitöötlusettevõte Japs M.V.M. AS Audru alevikus.

Spoonitehas OÜ Valmos Lemmetsa külas. 

Elektroonika tehas Milectria Est OÜ Papsaare külas. 

Teraviljakasvatajad Põhara Agro OÜ Põhara külas ja Kullassaare Talu OÜ Aruvälja külas.

Paadiehitusega tegeleb Liu Paat OÜ Liu külas.

 


Audru mõisaansamblisse kuuluvad hooned ja rajatised: kunagine peahoone on ümberehitatud ja ei oma seetõttu muinsuskaitselist väärtust, valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukoguhoone), viinaköök (praegu kultuurikeskus), juustuvabrik, tornimaja (praegu elamu), kõrtsimaja (praegu elamu), magasiait (praegu kauplus), mõisapark ja kalmistu.

Audru mõisast 2 kilomeetrit idas Pärnu suunas asub 1820tel aastatel mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga Kuld Lõvi kõrts, mis on renoveeritud trahteriks. Seoses maantee õgvendamisega on kunagine maanteeäärne kõrts jäänud uuest teest veidi põhja poole.


Traditsiooniks on saanud iga aasta augustikuu teisel nädalavahetusel toimuv valla külasid ühendav Audru valla päevad, kus esinevad valla isetegevuslased ja külalised, laadal müüakse kohalikke käsitöötooteid.

Pika traditsiooniga on Pärnu maakonna valdu ühendav üritus Rannamängud, kust ei puudu ka Audru sportlik rahvas.

Audru alevikus, endises Audru mõisa valitsejamajas, tutvustab kohalikku ajalugu valla muuseum. Lavassaare alevis asuv raudteemuuseum on Eestis unikaalne turismiobjekt.

Elurõõmsaid inimesi koondavad järgmised liikumised ja seltsid: Aruvälja Suurküla Selts, Eassalu-Neitsi Külaselts, Jõõpre Külaselts, Lavassaare Külaselts, Lemmetsa Külaselts, Lindi Külaselts, Meremetsa Külaselts, MTÜ Rannapiigad, MTÜ Hoiuspuu, MTÜ Audru Valla Segakoor, Pasunakoor „Õnn tuli õuele", Rahvatantsurühmad „Jõõpre Vallatud",  „Tuuletallajad", „Audru Naised", seltsingud „Jõõpre Laulumemmed", „Lavassaare Kanarbik", „Jõõpre Kapell", Jõõpre estraadi- ja näitemänguseltsing", „Võrkpalli edendamise seltsing- Audru Naiskond".

Audru ajalugu

7.01.16

Audru ajalugu ulatub kaugetesse aegadesse, mille kohta puuduvad igasugused kirjalikud teated, kuid seniseks tähtsamaks teabeallikaks saab pidada Lemmetsa küla rohkeid leide – luutükke, kivikirveid, savinõukilde, rahaleide jne., mis lubavad järeldada, et Audru jõe kaldal elasid inimesed juba 4000 aastat tagasi tegeledes kalanduse, küttimise ja korilusega. Merepiir ulatus Audru koolimajani ja kulges piki Kihlepa liivakõrgendikku Potsepa karjääri kaudu mereni. Esimesi kirjalikke vihjeid same lugeda Läti Hendriku kroonikast.


Muinasajal kuulus Audru Soontagana muinaskihelkonda. 13.sajandil, mil Saksa ristisõdijad tungisid Eestimaale, algas Audru muinaskihelkonna ajalugu, kihelkonna keskuseks sai praegune Sarvi (Suorbe), siia ehitati St. Martinuse kabel ja Liu külasse Liu Kirik. Esimesed kirjalikud teated Audrust pärinevad aastatest 1449, mil Audrut märgitakse esmakordselt piiskopimõisana.Peale Poola-Liivi soda 1617.aastal algas Audrus nn. "Rootsi" aeg, mil Audru piiskopimõisast sai Pärnu Krahvkonna peamõis, mille omanikuks oli rootsi päritolu Krahv von Thurn. Audru Kiriku ehitamise alustamine 1636.aastalomas olulist tähtsust Audru ajaloole, sest aastat 1661 võib haldusjaotuse alusel pidada Audru Kirikukihelkonna alguseks. Sagedaste sõdade tõttu eestimaal iseloomustab ka Audru ajalugu pidev võimu ja mõisaomanike vahetumine. Mõisat on korduvalt müüdud, panditud, kingitud. Näib, et kõige stabiilsem aeg oli 1805 – 1920, mil Audru mõisa omanikuks oli perekond Pilar von Pilchau. Viimaseid mäeltatakse kui edumeelseid ja haritud inimesi.

Talurahvas kogus siiski jõukust ja elu kulges tõusujoones. Pöörati suurt tähelepanu hariduselu edendamisele, loodi roheksti mitmesuguseid ühinguid ja seltse. Kogu elu eestimaal, muidugi ka Audrus, pööras pea peale Teine Maailmsõda mis lopes Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi olemasoluga ja sovhooside-kolhooside moodustamisega.


Audru alevikust
Audru alevik asub Pärnu maakonnas Audru (Kirbu) jõe alamjooksul, Pärnu-Haapsalu maantee ääres Tõstamaa teeristil. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1460 inimest. Seisuga 01.01.2010 elab alevikus 1541 inimest. Edasi loe siit.

Audru mõisast 
Keskajast pärinevat Audru mõisat (saksa k Audern) on esmamainitud 1449. aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Rootsi ajal kinkid kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Edasi loe siit.

Audru mõis riigistati 1922.a. Mõisamaad jaotati taludeks, talude omandamise eesõigus oli Eesti Vabadussõjast osavõtjatel. Teise Maailmasõja keerulistel aegadel õnnestus eestlastel saavutada iseseisvus ja rajada oma vabariik, kuigi teame, et väga lühikeseks ajaks – 1921 – 1939. Audrulaste peamiseks tuluallkiaks sai põllundus, karjandus ja metsandus. Tööstus oli vaevalt nimetamisväärne: Audru jahu-ja villatööstus, Võlla-Roogoja lauasaagimis- ja jahuveski, Saulepa telliskivitehas ning mõned motor – ja tuuleveskid.

 

Audru mõisa park

Audru mõisa park asub Pärnu maakonnas, ajalooliselt Pärnumaal Audru kihelkonnas Audru jõe ääres.

Mõisa kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1958, selle pindala on 16,3 hektarit. Edasti loe siit.

Audru rahvarõivad
Audru kihelkond asub Pärnumaal. Audru kihelkonnas kantud rahvarõivad kuuluvad üldiste tunnuste järgi Pärnumaa rahvarõivarühma. Naiste rõivatagavarasse kuulus mitmesuguseid esemeid. Särgid, seelikud, peakatted, põll (abielunaistel), vööd, rätte mitmest materjalist ja mitmeks otstarbeks (kaela ja pähe sidumiseks). Loomulikult ei tuldud toime ka soojaandvete rõivasteta: villased õlakatted, pealisrõivaid (villane kampsun e vamps ja pikk-kuub, lambanahkne kasukas). Rohkesti kulus jalakatteid - sukki, sokke, sukapaelu, aasta jooksul vähemalt 2-3 paari kindaid. Aegade jooksul muutusid rõivamoed. Siin kirjeldatud rõivamood oli kandmisel 1870. aastatel. Edasi loe siit.

Audru kihelkond
Omaaegne Audru kihelkond kattub kahe kolmandiku ulatuses praeguse Audru valla maadega ja erinevused on vaid hõredalt asustatud äärealadel.  Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja Hans Ritson käis vanavara korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Ta kirjutab oma päevikus: „Läbi sai käidud kõik talud, kus vähetegi teada oli vanavara, kuid tihti salati ära, ehk lihtsalt ei näidatud midagi. Kõigi takistuste peale vaatamata, leidus inimesi, kes Museumi tööst said huvitatud ja kaasakistud, ise hää meelega annetasid ehk juhatust andsid oma ümbruskonna kohta." Sellelt korjamismatkalt pärineb ka suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid ja eelkõige rahvariideid Audru kihelkonnast. Hoolimata sellest, et vanavarakoguja sõnade järgi inimesed oskasid vanu riideid hinnata ja tahtsid neid lastelastele hoida selle asemel, et muuseumile anda. Edasi loe siit.

Audru sild
20. sajandi esimesel kümnendil hakati Eesti sillaehituses puidult ja kivilt tasahilju üle minema raudbetoonile. Esimeseks ja tähelepanuväärseimaks raudbetoonsillaks Eestis on 1904. aastal valminud Kasari sild. Eesti Liivimaa osa üks vanemaid ja silmapaistvamaid raudbetoonsildu on aga Audru sild Pärnumaal.
Raudkivisammastele ehitatud silla kogupikkus on 43 m, laius 7,05 m, sõidutee laius 4,55 m. Audru silla projekteeris ja ehitas Liivimaa maakultuuribüroo (Lifländische Landeskulturbureau) inseneride A. Werneri ja K. Engeli juhtimisel. Edasi loe siit.

Sõprusvallad

24.04.14
Audru vallal on sõprusvallad Soomes, nendeks on Paimio - Turu ja Ähtäri - Vaasa Läänis. Suhtlemine Paimioga on käinud alates 1992 oktoobrist. Sõprus ja koostööleping sõlmiti Paimioga 1993 juunis ja 1993 oktoobris järgnes sellele analoogne leping Ähtäriga.

1996 mais sõlmiti omavalitsusüksuste vaheline sõprus ja koostööleping ka Hallstahammarikommuuniga Rootsis.

Koostööleping on sõlmitud ka Kurikka linnaga Soomest.