Sünni registreerimine

8.07.16

Sünni peab registreerima ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast.

Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita.

Sünnikanne koostatakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:
1) laps sünnib Eestis,
2) lapse vanema elukoht on Eestis või
3) lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Sünnikanne koostatakse vanema avalduse alusel. Kui vanem on surnud või ta ei saa avaldust esitada, esitab avalduse lapse seaduslik esindaja.


Sünnikande koostamise üldnõuded

Sünnikanne koostatakse üldjuhul lapsevanema (avaldaja) kirjaliku avalduse alusel.
Perekonnaseisuasutusele tuleb esitada:
· meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta
· avaldaja isikut tõendav dokument
· isaduse tuvastamise avaldus, kui vanemad ei ole abielus (on kirjaliku avalduse koosseisus)
· Kui vanemad on abielus, aga registreerima tuleb üks vanematest, siis võtta kaasa kohale mitte tulnud isiku lihtkirjalik nõusolek lapse nime ja sünni registreerimise kohta.

Koostatud sünnikande põhjal kantakse lapse andmed rahvastikuregistrisse, kusjuures elukoha aadressiks märgitakse talle ema elukoha aadress alates sünni kuupäevast.
Koostatud sünnikande alusel väljastatakse lapse sünnitõend v.a. juhul, kui laps on surnud enne sünniakti koostamist, sel juhul väljastatakse surmatõend.

Alaealine lapsevanem

Alaealine lapsevanem ei saa üksi lapse sündi registreerima tulla. Selleks peab ta kaasa võtma oma vanemad ja sündinud lapse seadusliku esindaja, kas siis eestkostja või eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse esindaja. Alaealine ema-isa saavad oma lapsega seonduvaid asjatoimetusi ise teha, kui nende teovõimet on kohus eelnevalt laiendanud.
 
Sünnikande koostamine juhul, kui lapse vanemad on abielus

· Avalduse võib esitada ükskõik kumb vanem.  Kaasa võtta kohale mitte tulnud isiku lihtkirjalik nõusolek lapse nime ja sünni registreerimise kohta.
· Emana kantakse isik, kes on lapse sünnitanud.
· Isana kantakse  isik, kes on lapse emaga abielus.
· Kui laps on sündinud pärast lapse emaga abielus olnud isiku surma, märgitakse surnud isik lapse sünnikandesse isana juhul, kui tema surmast kuni lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 300 päeva
· Kui laps on sündinud pärast lapse ema abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, märgitakse endine abikaasa lapse sünnikandesse isana juhul, kui abielu lahutamisest või kehtetuks tunnistamisest kuni lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 300 päeva.

 

Sünnikande koostamine juhul, kui lapse vanemad ei ole abielus

· Emana kantakse  isik, kes on lapse sünnitanud
· Isana kantakse  isik, kellest põlvnemine on kindlaks tehtud ühise kirjaliku avalduse alusel
· Ühise kirjaliku avalduse võib esitada juba enne lapse sündi
· Kui abielu kestel sündinud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase kirjaliku ühisavalduse - põlvnemise välistamise avaldus.
· Kui vanemad/avaldajad ei saa isiklikult ühist avaldust esitada, võib kumbki esitada notariaalselt tõestatud avalduse


Põlvnemine (isaduse tuvastamine)

· Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.
· Seadusliku esindaja avalduse alusel tehakse lapse põlvnemine kindlaks, kui lapse ema on surnud või tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või on emalt vanema õigused ära võetud või ei ole lapse ema asukohta võimalik kindlaks teha.

 

Lapse eesnimi


· Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse
· Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest.
· Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
· Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:1) tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv; 2) isiku soole mittevastavat nime; 3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Erandi võib teha juhul , kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
 
Lapse perekonnanimi

 

Lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud. Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.


Hooldusõigus

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Elektrooniline voldik.

Sünnitõend

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile sünnitõend.


Avaldused
 
Sünni registreerimise avaldus

Põlvnemise välistamise avaldus

Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist

 

Elektrooniline sünni registreerimine

 

Teenust saab kasutada juhul, kui haigla on kandnud lapse sünnitõendi rahvastikuregistrisse (elektrooniline sünnitõend). 

Teenust saavad kasutada ainult need lapsevanemad, kes on omavahel abielus.

Sünni registreerimise avaldus allkirjastatakse mõlema vanema poolt.

Elektooniline e-vorm asub eesti.ee keskkonnas.