Kuhu minna, mida vaadata

Rohkelt infot erinevate majutus- ja puhkamisvõimaluste, tegevuste ja vaatamisväärsuste kohta leiab 

 puhkaeestis.ee
 visitparnu.com

Mõned viited: suvitus- ja supluskoht Valgerand, puhke- ja konverentsikeskus Villa AndropoffSaulepa rannamaja Saulepa külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas, Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas, Moka Turismitalu Lemmetsa külas.


Audru polder

Audru Roostikukaitseala ja 2000 ha suurune Audru Polder jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Polder rajati 1938. aastal üleujutuste vältimiseks Pärnu lahe rannikumaal. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.

Asukoht kaardil


Nätsi-Võlla looduskaitseala 


Nätsi-Võlla looduskaitseala pindala on 9830 hektarit. Kunagisest suurest veekogust kujunenud hiiglaslik Nätsi-Võlla rabalaam on Lääne-Eestile iselookuulik järsu nõlva ja tasase laega lageraba, mida ümbritsevad kitsa ribana soometsad. Ääretult ühetoonilist mätlikku soomaastikku liigestavad suured, raskesti läbipääsetavad älvestikud ja laukalabürindid ning metsased rabasaared.

Kaht erisuunalist laugastikku eraldab vesisest märest ümbritsetud Punaoja, mille lätted on raba idaosas soolangendiku kohale kerkivate Salusaarte all. Rabas on haruldaste mesimurakate kasvukoht. Kaitseala idapiiril kasvavad tamme, saare, jalaka, pärna ja vahtraga salumetsad- endised puisniidud ja karjamaad, kus leidub palju mets-õunapuid ning käpalisi.

Säilinud on tammikud, kus puude vanus küündib 300 aastani ja tüve läbimõõt üle meetri Avar rabamaastik on linnurikas, haudeliike on registreeritud 46. Siin elavad paljud tüüpilised rabalinnud- väike-koovitaja, mustsaba-vigle, niidurüdi, rüüt, mudatilder, teder, punaselg-õgija sookurg, soo- ja roo-loorkull, aga ka haruldased rabapüü ja tutkas. Põline pesitseja on kaljukotkas, soos elavad ka laululuik ning väikepistrik.

Vaata lisaks:

Asukoht kaardil
• Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala (Keskkonnaamet)
• Loodusmatkad

 Neitsiraba külastuskeskus

 

Lindi looduskaitseala

Lindi looduskaitseala on loodud kaitsealuste liikide, soobiotoopide ja neid ümbritsevate metsade kaitseks. Kaitseala asub viie lahustükine Tõstamaa ja Audru valla piirides.

Lindi soo asub Pärnu madaliku edelaosas loode-kagu suunalises nõos. Soo loodeosas kasvab männi-kase segamets, siirdesoo männikut esineb servaaladel. Põhiosa soost hõlmab lageraba, kus on palju mudaälveid ja laukaid. Idaosas on kaks peaaegu kinnikasvanud järve.  Lindi soo pindala on 1361 ha.

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
 Lindi looduskaitseala vaatetorn (puhkaeestis.ee)
 Kaitseala andmed (Keskkonnaagentuur) 

 

Valgerand

Valgerand asub Pärnust 6 km kaugusel ning on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht. Valgerand on oma nime saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi.

Randa viib valgustatud promenaad. Rannas on vaatetorni, seikluspark, vesijalgrataste ja purjeka laenutus. Valgerannas asub vetelpäästetorn koos teenindushoonega, on välikäimlad ja riietuskabiinid. Lastel on võimalik aega veeta mänguväljakul ja kiikedel. Seikluspargi lähedusse jääb Valgeranna Golfiväljak

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
 Valgerand (Romantiline rannatee)
 Valgeranna puhkekoht (RMK)
Valgeranna puhkekeskus

 

Audru mõisakompleks

19. saj algusest pärit Audru mõisakompleks on tüüpiline 18. sajandi mõisahoonete ansambel. Enamus suurest parun Pilar von Pilchaule kuulunud mõisaansamblist on tänaseni hästi säilinud ja arhitektuurimälestiseks on kinnitatud 14 hoonet.

Kaunimad on 1902–1909 ehitatud viinavabrik (praegu kasutuses kultuurikeskusena, 19.sajandist pärit valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukogu), juustuvabrik ja tornimaja ning magasiait (praegu kauplus), samuti kirikukõrts (praegu elamu). Parandamist ootavad mõisa härrastemaja ning õunapuuaia kivimüür.

Mõisa ümbritseb kaunis park, kus saad nautida rohelust ja Audru jõge selle nelja sillaga. Park asub Aleviku südames kokku 9,7 hektaril ning selle eripäraks on jõesaari ühendavad rippsillad. Pargis paikneb rahvapidude tarbeks ehitatud vabaõhulava koos istekohtadega

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
 Audru mõis (Eesti mõisad)

 

Audru muuseum

Pärna allee 14, Audru alevik

Audru muuseum on asutatud 1996. aastal. Muuseum asub kahes hoones. Majamuuseumis, endises Audru suvemõisa hoones, asub püsiekspositsioon, mis tutvustab Audru rahva elu-olu läbi sajandite siin eksponeeritud esemete, kirjutiste, mälestiste, jne. kaudu.

Ekspositsiooni aitab teha huvitavamaks endisel kujul hästirestaureeritud mõisahoone. Eriti huvipakkuvad on ülakorrusel vaadeldavad haruldased pükskorstnad ja rohkearvulised mitmekesised museaalid, näiteks vana-aegsed tikandid, koolitarbed, puust ja kasetohust tarberiistad ning palju muud. Hetkel küündib museaalide arv pea 4000-ni. Museaalid on saadud annetusena Audru elanikelt. Muuseumi kaminasaalis korraldatakse pidevalt näitusi, vestlusi, luuleõhtuid, kohtumisi huvitavate inimestega, jne.

Õuemuuseum on sisustatud endisaegsesse Audru mõisa viinakeldrisse. Nimetatud hoone lugu on huvipakkuv. Esimene otstarve hoonel oli olla piiritustoodete ladu, kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel - Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast - muuseumina. Et ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid. Siin saab näha isegi rehepeksumasinat.

Muuseumi külastab üle 1000 inimese aastas. Muuseumipere võib suhelda eesti, inglise, soome ja vene keeles. Lisaks korraldab muuseum matku ja ekskursioone, pakkudes matkajuhi teenust nii Audrus kui üle kogu Eesti.

Asukoht kaardil
 

Audru kirikupark

Audru alevikus on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetum, mis on liikide arvu ja mitmete Eestis kasvavate põõsaste ning puude tõttu väärtuslik dendropark.

Audru arboreetumi kollektsiooni peetakse ka Balti- ja Põhjamaades silmapaistvaks võõrliikide arvu ja mõõtmete poolest. Arboreetumis on 268 erinevat  liiki puittaime, kasvab mitmeid haruldasi liike: Fraseri nulg, Korea seedermänd, tähkvaher, kollane kask, Ameerika pärn, Jaapani jalakas jt.

Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele Aleksander Kunileiule ja Friedrich August Saebelmannile.

 

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
Audru Püha Risti kirik 
 Audru kirikupark – Baltimaade esinduslikem (Hiiu leht, 02.02.2018)
 Audru kiriku ümbruse muudavad puud ja põõsad Baltikumi pärliks (Pärnu Postimees, 04.07.2003)

 

Audru Kuld Lõvi kõrts

Trahter asub Audrust 2 km Pärnu pool, Papsaare külas.

Kõrtsi täpne ehitusaeg on teadmata, ent tõenäoliselt ehitati see aastatel 1827–1832. Mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga postijaam ja kõrts Kuld Lõvi on eesti postijaamadest kõige paremini säilinud ja seda on korduvalt restaureeritud.

Kõrts likvideeriti 1900, töötas edasi viina monopolikauplusena kuni 1914, seejärel kasutati elamuna. Kohandati taas kõrtsiks 1977. aastal.

Vaata lisaks:

Asukoht kaardil
Kultuurimälestiste register
http://www.kuldlovi.ee

 Trahter Kuld Lõvi nukker saatus (Pärnu Postimees, 19.11.2016) (.pdf)

 

 

Püha Martinuse kabel

Kabel asus Lindi külas, endisel matmispaigal. Püha Martinuse kabel ehitati 13. sajandil ebajumal Marduse hiie kohale, hävis 1617. a Poola-Rootsi sõjas. 1866. a püstitati selle kohale malmrist tekstiga "martini kirik 1617". 

Martinuse kabeli hävitamine (Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 82, 29 august 1936)
"Audru kiriku 300 aastase juubeli puhul ei ole huvituseta tuletada meelde kiriku eelkäijat wanade eestlaste püha hiide ja selle asemele ehitatud Martinuse kabeli hävitamist. Audru Sarwi küla kohal kõrgemal merekaldal seisab praegu raudrist. Kauges minewikus asetses siin kohal wanade eestlaste püha hiis. Peale ristiusu sissetungimist püha hiis, mis kandis Marduse nime, hävitati ja asemele kerkis St. Martinuse kabel. Hiis häwitati. kuid matusepaik jäi esialgu sinna. Praegu leitakse sealt rohkesti surnuluid Kuid ka kabel ei jäänud igaweseks püsima. Rootsi Poola sõja aja! see häwitati. Kusjuures rahwa jutu järele kabelis saanud surma palju kohalikke elanikke. See oli aastal 1617. Selle järele oli Audru kihelkond 19 aastat ilma jumalakojata, kuni 1636. a. ehitati praegune kirik."

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
Kultuurimäälestiste register