AS Pärnu Vesi investeeringud Audru osavallas

16.10.18
Teabele juurdepääs AS Pärnu Vesi veebilehele siit.

Valgekodu kergliiklustee

3.05.18
Juurdepääs projektile seotud failides.

Audru Kultuurikeskuse küttesüsteemi lahenduse seletuskiri

Lindi oja Lindi paisu kalade läbipääsu eelprojekt

10.07.17
Käesoleva eelprojektiga kavandatakse kalade rändetingimuste parendamist Pärnumaal Audru vallas Kabriste külas Lindi oja (VEE112170) paikneval Lindi paisul (x= 6466322; y= 516720). Lindi pais asub ca 0,2 km kaugusel suudmest Pärnu lahes. Paisjärve veelaskmeks on amortiseerunud kaev-veelase, mis ei võimalda veetasemete reguleerimist paisjärves. Veetasemete vahe paisjärves ja selle alavees on sõltuvuses sademevee hulgast ja merevee tasemest (väliuurimistööde ajal 05.09. 2016. oli ülaveetase 1.47m ja alaveetase -0,05).Pais on ületamatuks rändetõkkeks kaladele.

Audru kultuurikeskuse maasoojuspuuraukude projekt

Lindi ojal asuva Lindi Veski paisu kalade läbipääsu eelprojekt

25.05.17

Projekt Pärnumaa Audru vallas Lindi ojal asuva Lindi Veski paisu kalade läbipääsu eelprojekt

 

Lindi oja oma tüübilt määratletud kui liigivaene forellipiirkond. Kuna jõgi suubub merre ja on suletud paisudega, siis potentsiaalsed kalade elupaigad jäävad Lindi oja paisutuste tõttu asustamata. Lindi oja  Lindi Veski paisu kalade  läbipääsu vajadusele on antud inventeerimise käigus hinnang 2 ja koondhinnang 2. Ekspertide seisukohast on  kalade läbipääs vaja tagada. 2014.  aasta veekogumite seisundi koondhinnangule, mis on kinnitatud veemajanduskomisjoni 30.11.2015 protokolliga, on Lindi oja vooluveekogumi seisund kesine. Kesise seisundi põhjuseks on paisud. Kalapääsu rajamisega loodakse eeldused kesise seiundi parandamiseks.

Audru laululava projekt

Lindi küla avalik juurdepääs merele põhiprojekt

Audru Kooli põhiprojekt

12.04.17

Audru tänavavalgustuse põhiprojekt

Audru valla kergliiklusteede ühendamine linnapiirkonna kergliiklusteede ühtsesse võrgustikku

9.11.17

 

   

 

Audu vald ehitab kolmes erinevas etapis kokku 5850 m kergliiklusteid, rekonstrueeritakse 1000 m kergliiklusteed ja valgustatakse 2740 m olemasolevaid kergliiklusteid.

 

I etapis valmib 3,850 km Pärnu-Lihula ja Vikero-Nooruse kergliiklusteed ning ehitatakse kergliiklusteede valgustust, mille tulemusena paigaldatakse kergliiklusteid valgustama 214 ledvalgustit.

II etapis valmib 1,6 kilomeetrit Valgeranna kergliiklusteed.

III etapis valmib 1,4  kilomeetrit kergliiklusteed. Paisu kergliiklusteed ehitatakse kokku 0,57 km (570 m), millest reksontrueeritakse  440 m ja ehitatakse uut teed 130 m. Põldeotsa kergliiklusteed ehitatakse 0,87 km (870 m), millele ehitatakse täies ulatuses valgustus. Kõik teed ühendatakse Pärnu linnapiirkonna kergliiklusteede ühtsesse võrku. 

 

Projekti oodatavad tulemused

Pärnu linna lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku seni puudunud teelõikude ühendamine ühtseks tervikuks. Projekti tulemusel on rajatud ja rekonstrueeritud valgustatud kergliiklusteed, mille tulemusel on  parendatud jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi, suurendatud säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu, loodud võimalused kergteel liiklejaile ja olulisel vähendatud liiklusõnnetuste riske nendel liiklejagruppidel Kergliiklustee on sobiv liiklemiseks jalakäijatele, rulluisutajatele, rulasõitjatele, ratastooli ja tõukeratta kasutajatele ning jalgratturitele, samuti on võimalik teehooldetöid teha vastavate mehhanismidega.

Projekti kirjeldus

Projekt tuleneb linnapiirkondade strateegia eesmärgist nr. 2 „Linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud", mille tulemusel on aktiivselt kasutuses kas tööteena, kooliteena, sportlike ajaveetmiste või jalutusteena optimaalne kergliiklusteede võrgustik. Oluline eesmärk on kvaliteetse kattega turvaliste kergliiklusteede valmimine. Strateegia väljatöötamise käigus on jälgitud tegevussuunda:

nr. 1 "Linnapiirkondade kergliiklusteede võrgustiku arendamise kava ülevaatamine"

nr.2 „Kergliiklusteede rajamine vastavalt võrgustiku kavale"

Rajatud on kergliiklusteed, mis vastavad elanike ja külastajate liikumisvajadusele ning on modustunud terviklik võrgustik teiste linnapiirkonna regioonidega. Kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine aitas saavutada paremat ühilduvust muu transpordiga, aidates inimestel kulgeda kergliiklusteid mööda vastavatesse transpordi sõlmpunktidesse. Samuti on oluline hea kergliiklusteede võrgustiku olemasolu teenuste ja töökohtade paremaks kättesaadavuseks keskustes. Väljaspool keskusi elavate inimeste ligipääs teenustele ja töökohtadele peab olema tagatud ühistranspordi abil ning pääsemine elamualadelt ühistranspordile peab olema mööda kergliiklusteid. Rajatud kergteed tagavad ligipääsu kõigile olulisematele teenustele ja asutustele. Samuti on kergliiklusteede võrgustik keskkonnasäästlik, tervisliku, kiire, mugava ja ohutu liikumise toetuseks.

Kergliiklusteede ja valgustuse hooldus ja haldamine on tagatud Audru valla eelarvelistest vahenditest.

Kihlepa puurkaevu pumpla remonditööd

18.05.16

2014 aasta mais lõppesid tööd Kihlepa puurkaev pumplas. Tööde käigus teostati pumpla sisene sanitaarremont ja paigaldati veetöötlusseadmed. Kirjeldatud tööde teostamine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris 80% ulatuses tööde teostamist. Ehitustööde teostajaks oli Miridon OÜ ja ehitusjärelevalvet teostas P.P Ehitusjärelevalve OÜ. Projekti tulemusena on saanud lahenduse senised Kihlepa küla kehva veekvaliteedi probleemid,  pumpla on saanud kaasaegsed veepuhastusseadmed ja pumplast väljuv vesi vastab joogiveele kehtestatud normidele.

Audru valla tiheasulate vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiste eelprojektid

2.11.17
2013 aasta detsembris lõppesid rekonstrueerimistööd Liu, Lindi, Kõima ja Ahaste puurkaev pumplates. Tööde käigus rekonstrueeriti täielikult Liu ja Lindi pumplahooned, kõigisse nelja pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed ning rekonstrueeriti ka Liu küla veetrassid. Kirjeldatud tööde teostamine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris 80% ulatuses tööde teostamist. Ehitustööde teostajaks oli OÜ Serinus ja ehitusjärelevalvet teostas P.P Ehitusjärelevalve OÜ. Projekti tulemusena on saanud lahenduse senised Liu, Lindi, Kõima ja Ahaste küla kehva veekvaliteedi probleemid,  pumplad on saanud kaasaegsed veepuhastusseadmed ja pumplatest väljuv vesi vastab joogiveele kehtestatud normidele.

Audru mõisapargi rekonstrueerimisprojekt

18.05.16

Audru mõisapargi rekonstrueerimisprojekti on rahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt.

Jõõpre küla saab uue veevõrgu

18.05.16
 
Jõõpre külas on lõppemas tiheasula veevõrgu rekonstrueerimine. Veevõrgu rekonstrueerimine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris "Jõõpre küla fluoriididevaba vee varustamise" projekti raames veetorustike ja puurkaev-pumpla ehitust veemajanduse programmist 195488 euro ulatuses, millele lisandus valla poolne omaosalus 48872 suuruses summas. Ehituse peatöövõtja leidmiseks korraldas vald riigihanke mille võitis OÜ Nurme Teedeehitus. Projekti käigus ehitati Jõõpre külla puurkaev-pumpla hoone varem rajatud uuele puurkaevule, paigaldati pumpla sisseseade veetöötlusseadmetega ning rekonstueeriti veevarustuse tänavatorustikud koos siibrite, maakraanidega ja majaühendustega. Piirkonna senine probleem on olnud tunduvalt ülenormatiivne  fluoriidide sisaldus joogivees. Projektiga saab tagatud normidele vastav joogivesi Jõõpre külas ja samuti Jõõpre lasteaias ning Jõõpre põhikoolis.