Kehtestatud detailplaneeringud

10.05.18

Alates 2007 Audru Vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringute otsustele on  juurdepääs dokumendiregistris. Varasemate otsustega saab tutvuda Audru osavallakeskuses.

 

Elektrooniliselt olemasolevad detailplaneeringud on enamuses kättesaadavad vasakul pool olevas nimekirjas koos detailplaneeringu numbriga

Paberil olevate planeeringutega saab tutvuda osavallakeskuses tuba 8, või kirjutada merle.mottus@parnu.ee.

 

Ehitisregistris www.ehr.ee küsitud kuupäev on planeeringu kehtestamise kuupäev ja number arhiveerimise nr.  Mõlematele numbritele on juurdepääs www.audru.ee/detailplaneeringud nimekirjas.

 Juhul, kui mõni link ei avane, palun andke teada e-posti aadressil merle.mottus@parnu.ee. 

 

 

Ehitusprojekti koostamise aluseks on maa-alal kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused.

Valgekodu elamualal kehtivas Leevälja I kinnistu detailplaneeringus puudub ehitusõigus, seetõttu peab enne ehitusloa taotlust esitama ehitisregistris projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (EhS § 26 alusel).  Projekteerimistingimused arvestavad 27.04.2017 Audru vallamajas Valgekodu elamuala omanike poolt kokkulepitud arhitektuurseid tingimusi.

 

Mida elamu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada?

 

Ehitusprojekti koostamise aluseks olevad detailplaneeringud, mis on kehtestatud enne 16.03.2017 peavad arvestama Audru  üldplaneeringu nende tingimustega, mida ei ole detailplaneeringus käsitletud.

*Elamu ehitusprojektis ette näha 2 parkimiskohta omal krundil, perspektiivse abihoone asukoht, märkida horisontaalse maakütte asukoht asendiplaanile.

*Horisontaalse maakütte ehitamine on lubatud ehituskeeluvööndisse, kui elamu on olemasolev.

*Piirete rajamise aluseks on nõuded peatükis 2.2.6.2.

*Ehitusprojektis tuleb käsitleda üldplaneeringu peatükki 2.51  Kliimamuutustega kohanemine järgmistel juhtudel:

-          Pärnu  linna ja Audru aleviku vaheline ala Lihula maanteest lõuna pool on üleujutatav ala;

-          elamu ehitamisel kõrghaljastusega ja kõrghaljastuseta alal  ning horisontaalse maakütte rajamisel. 

1. aprillist 2018 peab kasutama kõrgussüsteemi EH 2000.

Peale 1. jaanuarit 2018.a. koostatud topo-geodeetilised maa-ala plaanid peavad olema koostatud EH2000 kõrguste süsteemis. Enne 1. jaanuarit 2018.a. koostatud topo-geodeetilised maa-ala plaanid, mis on BK77 kõrguste süsteemis tuleb ümber arvutada EH2000 kõrguste süsteemi kasutades selleks Maa-ameti ülemineku kalkulaatorit. Seda arvutust peab teostama vastavat pädevust omav isik või ettevõte. Plaani märkustesse lisada: kõrgused BK77 süsteemist on ümber arvutatud EH2000 süsteemi kasutades Maa-ameti ülemineku kalkulaatorit.

Elamu ±0.00 määrata EH2000 kõrguste süsteemis (±0.00 on elamu I korruse põrandapinna kõrgus, teistel ehitistel elektripaigaldised samal kõrgusel) vähemalt +3.19, soovituslik +3.69 absoluutkõrgusel. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,19 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

Elamute ja nende abihoonete ehitamine ning maapinna täitmine on keelatud üleujutatavatel ranna-aladel (allapoole mere kõrgvee piiri, milleks loetakse topo-geodeetilisel plaanil olevat 1,69 m samakõrgusjoont). Soovitav on tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2.29 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut.

 

Detailplaneeringu olemasolu korral võib vallavalitsus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:

 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:
 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
 3) üldplaneeringus määratud tingimusi.

Projekteerimistingimusi ei anta detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud:
 1) kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud;
 2) hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
 3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
 4) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;
 5) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta;
 6) ehitusuuringu tegemise vajadust;
 7) haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;
 8) planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.