Ehitamisest Audru vallas

18.04.17

 

1. juulist 2015 uue ehitusseadustiku tutvustav artikkel Postimehes 6.05.2015.

 

Ehitusseadustikust, ehitisregistri andmete korrastamisest ja taotluste esitamisest ehitisregistrile

(Täpsustatud 18.04.2017)

 

1. juulist 2015 jõustus uus ehitusseadustik, mis toob kaasa mitmeid muudatusi ehitamises. Iga ehitise ehitamise aluseks on ehitusprojekt ja oluline on tagada ehitise ohutus.

4. aprillist 2016 on ehituslubade ja projekteerimistingimuste taotluste esitamine ainult digitaalselt ehitisregistri kaudu, aadressil www.ehr.ee. 

Hoonete ja rajatiste kavandamisel soovitame kõigepealt konsulteerida valla ametnikega (ehitusspetsialist ja planeeringute spetsialist vallamajas tuba 8, tel 4472787, mairi.o@audru.ee, merle.m@audru.ee), millistel tingimustel on ehitamine võimalik.

Ehitiste ehitamisel, mille ehitisealune pind (ehitisealune pind on katuse räästajoone projektsioon maapinnale) on kuni 20 m² , on ehitamise aluseks projekt (võib olla enda koostatud), ei ole vaja valda teavitada, küll aga peab jätkuvalt jälgima, et ehitist ei rajataks ehituskeeluvööndisse, puurkaevu sanitaarkaitsevööndisse,  krundi piirile lähemale kui 4 m ja naabri hoonetele lähemale, kui 8 m. Maapinnast alates 1 m kõrgune terrass vajab ehitusteatist. 

Hoonete puhul, mille ehitisealune pind on  20 – 60 m², tuleb esitada planeeritavast ehitustegevusest taotlus ehitisregistrile. 20-60 m² suuruse ja kuni 5 m kõrguse majapidamise abihoone rajamiseks pole uue seaduse kohaselt ehitusluba vaja, küll aga on vajalik projekt (võib olla enda koostatud) ja ehitusteatis esitada ehitisregistrile. Ehitusteatisega ei pea riigilõivu maksma.

Hoonete puhul ehitisealuse pinnaga üle 60 m² (ehitusloakohustuslik ehitis) algab ehitustegevus  projekteerimistingimuste taotlemisest  ehitisregistris www.ehr.ee või sõltuvalt ehitamise asukohast või ehitise iseloomust, mille tingimused Audru vallas on määratud üldplaneeringuga, on vajalik koostada detailplaneering. 

Riigilõivust

Riigilõivuseadusest väljavõte  riigilõivud ehitusalaste dokumentide vormistamise eest.

Projekteerimistingimuste väljastamise eest tuleb tasuda lõivu 25 eurot. 

 

Üle 20m2 ehitiste arvelevõtmine ehitisregistrisse

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks ka ehitisregistri andmed, mille käigus tuleb kanda registrisse kõik sinna seni kandmata üle 20 m2 hooned (kuurid, kasvuhooned, varjualused, keldrid, garaažid, hoonete laiendamised). Kui hoone on registrist puudumisest hoolimata rajatud igati õiguspäraselt ning omanikul on olemas vastavad dokumendid (maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt, hoone toimik või muud dokumendid), kannab vald ehitise nende dokumentide ja andmete esitamise teatise alusel registrisse. 

Peale 1. juulit on ebaseaduslike hoonete seadustamise eest tasutava riigilõivu suuruseks 500 eurot.   Sellest lähtuvalt soovitame kontrollida oma hoonete olemasolu ehitisregistris, kas siis veebikeskkonnas aadressil www.ehr.ee  või pöördudes valla ehitusspetsialist pidaja Mairi Õismets´a poole telefonil 44 72 787 või e-kirjaga mairi.o@audru.ee.

 

 

Blanketid

 

Ehitisregistri blanketid

 

Riigilõivud ja maksmine

 

Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud, link avaneb uues aknas.

 

Taotluste esitamisel ehitisregistris saab ka seal otse maksta riigilõivu.

Riigilõivu saab kanda Audru Vallavalitsuse arveldusarvele EE303300334706620007 (Danske Bank).

Selgitusse märkida kas ehitusloa, kasutusloa või projekteerimistingimuste läbivaatamise eest ja ehitise asukoha aadress.
 

Kaeveluba

11.02.16

* Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele taotluse, kus on toodud nõutavad kooskõlastused.
* Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni.
* Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul taastatakse kate ajutiselt vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne). Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja.
* Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse.
* Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused:
- on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel;
- kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid, märgid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule
 

Kaevetööde loa taotlus doc.pdf.