Audru vald 

378,84 km2 suurune Audru vald asub Pärnumaal, vahetult Pärnust läänes, omades naabritena lõunast Tõstamaa, läänest Koonga ja Halinga ning põhjast Lavassaare ning Sauga valda. Vallal on 23 km pikkune merepiir, millest 3 on km valge liivaga kaetud rannariba – suvitus- ja supluskoht Valgerand. Valgerannast lääne poole jääb roostikukaitseala ja 2000 ha suurune poldriala, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.

Valda läbiv 30,3 km pikkune Audru jõgi on kujutatud ka valla vapil.

Loodes asuv Nätsi-Võlla looduskaitseala on hiid Pärnumaa kaitsealade seas, üksiti rahvusvahelise tähtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i märgala, mille alla kuuluvad Nätsi, Võlla, Eassalu ja Neitsi raba. Edelas asub Lindi Looduskaitseala.

Audrus on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetrum. Rippsildadega Audru park Audru keskuses on endine mõisapark.

Audru valla keskuseks on Audru alevik. Piirkondlikeks keskusteks ühismajandite ajast on Audru alevik, Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad, kus asuvad lasteaed-alg-, põhi- ja keskkoolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad, side jne.

Valla 25 külas ja alevikus elab üle 5300 inimese. Rahvastiku tihedus 12,9 1 km2 kohta.

Pärnu linna mõjusfääris olev Audru valla elanikkond suureneb aasta aastalt. See toimub enamajaolt elamuehituse arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades. Samas nende inimeste töökohad on endiselt Pärnu linnas.

Valda läbib Pärnu-Lihula maantee, millelt lähtuvad Tõstamaa ja Lavassaare maanteed.

Valla teid on 239,33 km, sellest asfaltbetoonkattega 14,25 km, mustkattega 3,88 km ja kruusateid 216,2 km.

Liu sadam on projekti "Väikesadamate kett" sadam ja kuulub arendamisele maakonna tasandil. Liu, Puru ja Lindi sadamad on eravalduses.

Põlised tegevusalad on olnud põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine.

Mererand ja looduskaunid puhkealad on mõnelegi majutuskohale suureks tõmbenumbriks: Puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff Valgeranna külas, Doberani rannamaja Valgeranna külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas, Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas, Marksa Puhkekeskus Marksa külas, Allika puhkemaja Põhara külas, Pihlaka talu Soomra külas, Moka Turismitalu Lemmetsa külas.

Vallale avaldab mõju maakonnakeskuseks oleva Pärnu linn paremate õppimis- ja töötamis- ja huvitegevusvõimaluste lähedus. Tänu soodsale asukohale areneb jõudsalt elamumajandus ning see annab vallale võimaluse investeerida sotsiaalsfääri arengusse. Nii on 2007 aastal rajatud valda kaks uut lasteaeda.

Suurimaks tööandjaks on kohalik omavalitsus ja nende allasutused.

Audru Vallavalitsus koos allasutustega: Audru Keskkool, Jõõpre Põhikool, Lindi Lasteaed-Algkool, Aruvälja Lasteaed-Algkool, Audru Lasteaia Audru maja ja Papsaare maja, Audru Kultuurikeskus, Jõõpre Rahvamaja, Lindi Rahvamaja, Aruvälja Rahvamaja,  Sanga Seltsimaja, Audru Raamatukogu, Jõõpre Raamatukogu, Lindi Raamatukogu, Aruvälja Raamatukogu, Audru Huvialakeskus, Jõõpre Vanuritekodu, Audru valla muuseum, Audru valla vee-ettevõte OÜ AUVEKA.

Registreeritud ettevõtteid Audru vallas kokku 621, OÜ ja AS 187, FIE 434.

Puidutööstusettevõtted on ALS OÜ ja OÜ Kemiver Audrus alevikus.

Puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff.

Kalatöötlusettevõte Kajax Fish Eksport AS Liu külas, Calamaris OÜ Papsaare külas.

Pagaritooted Audru Pagar OÜ Ridalepa külas.

Mettalliettevõte Lasertool OÜ Lemmetsa külas,  Ju-Metall AS Pärnu tootmistsehh Audru alevikus.

Krevetitöötlusettevõte Japs M.VB.M. As Audru alevikus.

Spoonitehas OÜ Valmos Lemmetsa külas.

Teraviljakasvatajad Põhara Agro OÜ Põhara külas ja Kullassaare Talu OÜ Aruvälja külas.

Paadiehitusega tegeleb Liu Paat OÜ Liu külas.

Audru mõisaansamblisse kuuluvad hooned ja rajatised: renoveerimist ootav peahoone, valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukoguhoone), viinaköök (praegu kultuurikeskus), juustuvabrik, tornimaja (praegu elamu), kõrtsimaja (praegu elamu), magasiait (praegu kauplus), kivist õunapuuaed,mõisapark ja kalmistu.

Audru mõisast 2 kilomeetrit idas Pärnu suunas asub 1820tel aastatel mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga Kuld Lõvi kõrts, mis on renoveeritud trahteriks. Seoses maantee õgvendamisega on kunagine maanteeäärne kõrts jäänud uuest teest veidi põhja poole.

Traditsiooniks on saanud iga aasta augustikuu teisel nädalavahetusel toimuv valla külasid ühendav Audru valla päevad, kus esinevad valla isetegevuslased ja külalised, laadal müüakse kohalikke käsitöötooteid.

Pika traditsiooniga on Pärnu maakonna valdu ühendav üritus Rannamängud, kust ei puudu ka Audru sportlik rahvas.

Audru alevikus, endises Audru mõisa valitsejamajas, tutvustab kohalikku ajalugu valla muuseum.

Elurõõmsaid inimesi koondavad järgmised liikumised ja seltsid: Eassalu-Neitsi Külaselts, Aruvälja Suurkülaselts, Meremetsa külaselts, MTÜ Rannapiigad, MTÜ Hoiuspuu.